Hekkide liigid kuju järgi on: korrapärased, vabakujulised ja alternatiivhekid.
Erinevate heki liikide rajamisel kasutatakse just sellele liigile sobivaid hekitaimi. Taimeliigid, mis sobivad kõrge kaitseheki rajamisel, ei sobi kasutada madala piirde rajamisel. Hekitaimed on kasvukohtade osas väga nõudlikud, seega tuleks hoolikalt läbi mõelda, kas soovitud heki taimeliik antud kasvukohal kasvab. Hekitaimi istutatakse üldjuhul kevadel, siis on parim juurdumise aeg, kuid võib istudada ka sügisel. Kevadel istutades peab maa olema sulanud ja tahenenud. Sügisel istutades peavad tööd olema lõpetatud enne püsivaid külmi, et taimed jõuaksid korralikult juurduda. Hekkide kujundamisel on väga palju võimalusi. Kaunilt värvikirev on mitmest põõsaliigist rajatud hekk, omapärane on mitmetasandiline ja mitmeastmeline hekk. Pilkupüüdvad on ka heki sisse istutatud vormipuud. Heki rajamisel tuleks läbi mõelda, kui palju aega tulevikus soovitakse kulutada selle hooldusele. Vähem hooldust nõuavad vabakujulised hekid, rohkem aga korrapärased ja alternatiivhekid.
Hekkide pügamine
Heki lõikamise eritehnikad tulenevad selle liigist, vanusest, otstarbest jm. Vabakujulisi hekke pöetakse kord aastas. Korrapäraseid hekke pöetakse vähemalt kaks korda aastas, et need vormis püsiksid. Eestis enamkasvatatav okaspuuheki liik on elupuu- ja kuusehekk. Nende pügamine tihenemise eesmärgil on soovitatav aasta pärast istutamist, kevadel. Edaspidi tuleks neid pügada suve lõpus, soovitavalt augustis. Elupuu ja kuuseheki latvu ei või enne maha lõigata, kui soovitud kõrgus on käes. Vana ja kõrge elupuuheki noorendamisel lõigatakse selle pealt lagedaks. Nii suureneb valguse ligipääs heki sisse ning külgoksad muutuvad tihedamaks. Kuusehekki tagasilõikamise teel noorendada ei ole võimalik.
